MINA

KÕIGE ALGUS

MINU ARENG

ESIMESED...

SUGUPUU

PÄEVAKAVA

TÄHTPÄEVAD

REISIMINE

TERVIS

LASTEAED

MEEDIAGALERII

MEIE SÕBRAD

KOMMENTAARID

 
Mina > Kõige algus

Panen sinusse kasvama poja,
kuid võib olla ka tütre-ei tea.
Poeg või tütar saab toreda koja,
ole temaga õrn, ole hea.

Las ta kasvab, et ilmale tulla,
kuigi ilm on nii suur ja nii julm.
Kord ta jookseb ja mängib ja hullab,
kuni klirinal puruneb ulm.

Olgu kaitstud ta vähemalt Sinus
kõik need üheksa kasvamiskuud.
Iga last ootav naine on ilus-
see on tõde ja polegi muud.

Kui sa hoiad ja armastad teda,
siis kord sirgudes jõudu on tal
tunda armastust, elu ja seda,
et me maailm ei olegi halb..

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 29. oktoober 2008
Arvatav sugu oli tüdruk, mis selgus 10. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: Rasedus oli küllaltki raske eelkõige emotsionaalselt aga ka füüsiliselt. Seetõttu ei julgenudki väga palju ette mõelda, lootsin vaid, et oled terve ja jääd meiega.
Nautisin iga Su liigutust ja rääkisin Sinuga..

Issi mõtles mind oodates: Et emme külmetab Su ära! Kuna tal oli koguaeg kõht ja ninaots külm aga keeldus soojemaid riideid selga panemast, väites et tal on palav.
Et Sa võiksid talle sündides meenutada veidi Su õde Mia-Loreed. See soov täitus.
Kuulasin ja katsusin kuidas Sa seal kõhus mürgeldasid ja emme vahel valusate hoopidega lausa oigama panid.

Oodates kutsuti mind nii: tupsuke, pusserdis


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 24. oktoober 2008 kell 11:03
Olin kena tütarlaps!

Kaalusin sündides: 3512 grammi
Olin sündides: 50 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 8/8
Minu juuksed olid tumepruunid
Silmad olid mustad


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Pelgulinna sünnitusmaja
Sünni juures viibisid: Arstid
Arst oli: Dr. Lepik

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Issi rääkis, et ämmaemand kes Su talle tõi oli hästi tore ja sõbralik olnud. Kahjuks nime ei mäleta.

Emme kirjeldus sünnitusest: Sinu sünnipäev oli meile juba ette teada, kuna emmele tehti keisrilõige. Valisime kuupäevaks 24 oktoober,täpselt kuu enne issi sünnipäeva.
Hommik algas meil, kell 9 kui issi haiglasse jõudis. Koos ootasime millal hakatakse operatsiooniks ette valmistama, tegime veel mõne pildi emme suurest kõhust ja väike ärevus hakaks ka hinge tekkima.
Lõpuks tuli õde, kes viis mind ettevalmistustuppa ja kamandas issi kottidega järgi. Hästi hirmus oli: külm ja keegi midagi ei rääkinud. Siis veeretati emme opisaali ja issi läks taastumispalatisse Sind ootama. Emme tõsteti lauale, tehti süst ja äkki hakkasid kõik aparaadid piiksuma. Õlga lõi meeletu valu ja mul kadus pilt eest ära(sellest ka Sinu veidi madalamad sünnihinded). Kiirelt toodi, mind teadvusele, anti hapniku ja operatsioon "punamütsike kurja hundi kõhust välja!" võis alata. Emmel oli terve aeg väga paha olla ja pilt ees udune, ainus hetk kui kõik klaariks lõi oli siis, kui Sinu esimest vääksu kuulsin ja Su suuri silmi nägin. Sind viidi minema: issi juurde. Mina pidin veel päris päris kaua seal laua peal värisema ja ootama millal Sinu juurde saan.
Õnneks ei läinud kaua, kui mind taastumistuppa toodi ja ma Su endale rinnale sain. Seda tunnet ei saagi kirjeldada - Sa oled täiesti uskumatu. Nii väike ja armas ja oskad juba nii palju toredaid nägusid teha! Ja pilk millega issi Sind saatis.. Oeh - täiesti täiuslik ja ainult meie oma!

Tugiisiku kirjeldus: Issi oli tugiisikuks, lõikuse juurde teda ei lastud. Ootasin seal teises sünnitustoas ja närveerisin. See oli päris pikk ootamine, kui lõpuks Sind mu juurde toodi, siis arstid kirjeldasid minu nägu nõnda nagu seda teisedki teinud on "präänikumüüja". Ma olin lihtsalt nii õnnelik Sind lõpuks nähes!
Siis Sind kaaluti ja mõõdeti, issi tegi pilti. Siis puristati ja vuristati mingite voolikutega Su suud ja nina ning lõpuks pakiti teki sisse ja anti issi kätte kuni emme ka sinna toodi. Arst oli alguses natuke mures, et Su nutt oli veidi nõrga võitu, aga pärast kui olid juba veidi aega issi süles maailmaga tutvunud tegid juba arsti tädile täiesti rahuldavat häält.
Kes mind haiglas külastasid: Vanaema Marika, Vanaema Tiia, Vanaisa Hendrik, Vanaisa Gunnar, Vanatädi Rita, Tädi Mariel, Tädi Helen ja Mariliis

Haiglas veedetud aeg: Sai selgeks, et unega meil probleeme pole - oled ississe!
Issi oligi see, kes Sinuga koguaeg tegeles, sind mähkis ja kussutas ja emme juurde ainult sööma tõi.


Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Freya Gross, see pandi minule 31. oktoober 2008 (~1 nädalaselt). Nime tähendus: Freya (vanapõhja keeles Freyja) oli muinaspõhja mütoloogias Frey (Freyr) õde ja Njördri vend. Teda nähakse muinaspõhja viljakusjumalannana. Ta oli armastuse-, sugu-, sõja-, ilu-, ennustuste- ja külgetõmbe jumalanna. Seetõttu oli ta ka üks populaarseimaid jumalannasid.

Miks just selline nimi? Sest emmele meeldivad nimed, millel on oma lugu jutustada.
Ja meie arvates kõlab see natuke nagu haldjalikult.
(Vene keeles tähendab Feeja haldjat)
Teised valikud olid: Hanna-Loore, Ing-Marie, Hannah, Isabel, Andra - nimesid ilusaid oli palju aga ükski polnud "see õige!"

Minu hüüdnimedeks on: sussumu, tibu

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 30. oktoober 2008 (~6 päevaselt)
Kodu aadressiks oli: Kaera 22
Minu esimesest kodust lähemalt: Kodu on meil soe ja avar.
Mul on seal päris oma tuba, oma mänguasjade ja voodiga.
Seintele on emme joonistanud ilusad maalingud.
Jäin magama kell: 14.00
Ärkasin kell: 17.00

Päevast lühidalt: Hommikul andsime haiglas veel viimased analüüsid, mis näitasid et emme ja minuga on kõik korras. Lõunaks saime lõpuks arstilt loa koju minna!!
Emme-issi oli koju tulemisest nii õhinas, et unustasid isegi neile saadetud lillekorvid maha. Need meenusid alles mitu päeva hiljem!
Ilm oli: Ilm oli vihmane ja hall aga koju saamis rõõm oli nii suur, et see meid ei morjendanud.

 


POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!